Postitused

Ülesanne 7 - tagasiside

Reflektsiooni küsimused Kas olin aktiivne osaleja? Pigem mitte. Milles see väljendus? Tähtaegadest mitte kinni pidamisega, vähene arutelu. Kuidas minu õpiharjumused toetasid kursuse läbimist? Kuna mulle meeldib minna teemas pisut põhjalikumaks (lugedes juurde teadus- kui ka populaarteaduslikke artikleid, teemakohaseid raamatuid), siis pigem võttis ülesande lahendamine kauem aega kui arvasin. Kuidas arvestasin kaasüliõpilaste ja õppejõu kommentaaridega blogis? Need olid heaks tagasisideks. Head sõnad tegid hingele pai ning soovitused-lisakommentaarid laiendasid arvamust. Mis ja miks läks eriti hästi? Isiklikul tasandil tunnen, et sai analüüsitud ning mõne teema puhul veel rohkem süvitsi mindud. Mis oleks võinud teisiti olla? Kuigi mõistan, et teistele töödele tagasiside andmine on omaette õppeprotsess, siis minule isiklikult see ei sobinud, olgugi, et teiste töid oli väga huvitav lugeda. Mida endas veel arendada? Kuidas muuta õppimisprotsess efektiivsemaks? Teha selgeks, mis on ülesa

Ülesanne 6 - lõõgastusharjutus

Sule silmad ja kuula oma hingamist. Pane tähele, et sul oleks mõnus olla. Ehk tahad veel korraks veel ringutada ja kohendada positsiooni? Praegu on see moment. Kui oled mugava asendi leidnud, kujutle end ette rannas istumas. Seal ei ole väga palju rahvast, ainult sinu kõige lähedasemad, kellega on sul alati hea olla. Nad on rõõmsad ning üle ranna kostab naeruhõiskeid. Vahepeal tunned põskedel ka sooja tuuleiili, mis lükkab tagurpidi lina otsa, millel istud. Proovi.. kas kuuled lainekohinaid? Lained on väiksed, aga märgatavad, ning on ühinenud märkamatult sinu hingamise rütmiga. Surud varbad rohkem sooja liiva sisse ning naeratad endamisi - täna on ilus päev! Tunned rahu hinges. Soe ning sügav rahulolu täidab kogu su keha ning sa tead, et ka homme ja ülehomme on sama ilusad. Kui tunned, et oled lõõgastunud ning meel on rahunenud, võid kujutada ette päikeseloojangut ning päikese loojumisega avada ka oma silmad. Tere tulemast tagasi!

Ülesanne 5 - juhtumi tunnete ja mõtete analüüs

Juhtumi analüüsiks on valitud Külli lugu. Külli on 30-aastane, keskharidusega farmatseut, kes kasvatab üksi 4-aastast poega. Lisaks tööle on asunud omandama kõrgharidust ülikoolis. Tema probleemiks on ärevushood, mis tabavad teda öösiti. Lapse isast elab ta lahus ning ta kardab, et kui ta peaks haigestuma, siis see tähendaks ohtu sattuda abivajajana sõltuvusse. Patsiendi negatiivsed tunded ja mõtted: Öised ärevushood mis tekivad siis, kui mõtleb kõigest sellest, millega peab toime tulema (töö, korteri ülalpidamine, õppimine). Kardab hommikuti voodist tõusta, kuna arvab, et siis hakkab halb. Ei julge mõelda oma ärevusele ning sellele tundele, mis võib kaasneda. Elab justkui udu sees. Arvab, et teised põlgavad teda. Mille järgi otsustad, et teised sind põlgavad? Kas keegi on midagi teinud või öelnud millest järeldad, et sind põlatakse? Kardab teistega suhelda.

Ülesanne 4 - ärevushäirega isikute kesksed mõtted

5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust, hinnangut http://www.youtube.com/watch?v=tiuZBndewbE • Kardetakse avalikus kohas söömist, kuna arvatakse, et toit võib lennata laua peale, tilkuda pluusile, ... • Poes oste tehes on tunne, nagu oleks rambivalguses - kõik vaatavad, mida ta valib. • "Ma olen kole, ma näen ebaprofessionaalne välja." • Ma kardan, et minu üle naerdakse, kui ma palun abi oma mure korral. • Tunnetatakse end kui maailmast väljalõigatutena - ei sobituta seltskonda, vähe sõpru, raske sulanduda võõraste inimestega. Kesksed märksõnad abistamisprotsessis üldistunud ärevushäirega patsiendi puhul http://www.youtube.com/watch?v=w5GdlEYGzJQ&feature=related • Lasta ärevushäirega isikul rääkida oma probleemist, hinnanguid andmata. • Uurida suhteid kooliga, sõpradega, perekonnaga (hetkelist). • Paluda kirjeldada füüsilisi tundeid - kas esineb peapööritust, iiveldust, südamepekslemist ... • Analüüsida koos patsiendiga (kliendiga) antud ko

Ülesanne 3 - äreva patsiendi juhtum

Tegin eelmine aasta kirurgilise õendusabi praktikat Lõuna-Itaalias. Ühel päeval oli meie patsiendiks üks noor mustanahaline noormees, kellele oli vaja EKG teha. Kuna ta oli üsna värske elanik Itaalias, siis itaalia keelt rääkis ta vähe, inglise keelest paraku mitte. Talle öeldi, et ta võtaks pluusi seljast ning heidaks pikali. Patsient oli haiglasse tulles pisut ärevil, nüüd muutus ta veel ärevamaks, kuna keegi midagi rohkemat ("See on valutu protseduur."; "Me teeme südamefilmi."; ...) ei öelnud. Lisaks oli protseduuritoas palju inimesi, sest seal oli üks teinegi patsient teises toas, kellega samal ajal toimetati. Itaalia praktikandid rääkisid elavalt järgmistest tegevustest ning patsient lamas ikka veel talle teadmata eesmärgil voodis, suunates ehmunud pilgu kordamööda kitlites inimestele. Palusin ühelt praktikandilt, kes inglise keelt rääkis, et kas ta saaks palun selgitada patsiendile itaalia keeles, mis temaga tehakse, mis eesmärgiga, mis talle rinna kül

Ülesanne 2 - mudeli lahti seletamine

Kujutis
Antud mudelit saab edukalt kasutada paanikahoo kirjeldamisel, ent antud juhul olen mudeli lahti lammutanud agorafoobia (foobia, millest on eelmine blogipostitus) seletamiseks. Agorafoobia all kannataval inimesel on omane tajuda sündmusi hädaohtudena isegi siis, kui tegemist on nö. lihtsa igapäevase tegevusega nagu poes käimisega.  Käivitavaks ärritajaks võib olla näiteks pikk järjekord poes, mis kiirelt paneb agorafoobiaga inimest  tajutavat hädaohtu tundma, kuna on ta ju ümbritsetud suuremast rahvahulgast . Sellises kartusseisundis inimese keha võtab hoiaku, mida kutsutakse võitle-või-põgene reaktsiooniks. Füüsilised aistingud , nagu näiteks pearinglus, südamepekslemine, higistamine, ilmnevad ning need omakorda tugevdavad aistingute tõlgendamist katastroofina. Juurde tekivad uued tajutavad hädaohud ("Äkki ma minestan siin rahva hulgas?", "Mis siis, kui ma suure hirmu korral pissin pükstesse?") ja ring hakkab otsast peale.

Ülesanne 1 - ettekanne agorafoobiast

Ettekande link